Hei!

Mina käisin nädalavahetusel matkamas Rongu rabas, Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Väga tore reis oli, kuigi laupäev oli sombune ja me kõik ligunesime nii märja maapinna kui ka vihma tõttu. Pühapäeval ligunesime lihtsalt rabaveest. Tegelikult oli huvitav selle poolest, et rabas oli sel aastal palju vett. Nüüdseks olen ma juba 10 aastat järjest käinud peaaegu igal sügisel ühel soomatkal ning ma arvan, et tänavune oli kindlasti üks vesisemaid.

Tuuli

Tere

Mirjam on nüüd ka blogis.

Kõik, kõik on uus, septembrikuus

Sel sügisel alustasime algklassi õpilastega loodusringi tegevust. Nemad alles harjutavad arvutiga tööd tegema, aga loodame, et varsti saadavad meile lugeda põnevaid lugusid ja näitavad huvitavaid fotosid. Aga kõik teised võivad endiselt muljetada!

Ojaäärse looduslaager

Piknik Oandu - Altja matkarajal.

Ojaäärse looduslaager

Helen ja Reelika lilleseadet õppimas.

Milline ilus mets seal ümberringi on!

Iga peatuse juures on väike tahvel põneva infoga.

Metsaraja plaan

Kes elab selle puu peal?

Mõned pildid Ojaäärsest, kus toimub looduslaager. Väga ilus ja huvitav koht. Soovitan kõigil suvel sellel metsarajal käia!

Eesti imetajad

Valmis on saanud tänu Anna abile loodusringi järjekordne esitlus. Vaadakem seda ja tuletagem meelde, kes siis Eestis elavad.

| View | Upload your own

Gerbera

Gerbera on rohttaimede perekond korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast, millesse kuulub 40–50 liiki. Enamik neist on looduslikult levinud Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Lõuna-Aasias. Eestis kasvatatakse gerberat lõikeõite saamiseks ja potililledena poolsoojades kasvuhoonetes, kuna on külmaõrn. Taime nimi tuleneb saksa loodusteadlase Traugott Gerber'i nimest. Gerberat võib leida nii valget, kollast, oranži, punast, kui ka roosat värvi. Lille südamik võib olla musta värvi. Ühel lillel võivad kroonlehed olla ka erinevat värvi. Gerberat kasutatakse lõikelillena üpris palju. See asub viiendal kohal pärast roosi, nelki, krüsanteemi ja tulpi. Seda kasutatakse ka mudelorganismina lille ehituse õppimiseks.

Tere kõigile!

Tuuli on väga vahvaid looduspilte üles pannud! Infoks ainult nii palju, et seal ei ole jänese vaid kopra kolju. Jänesel ei ole selline hambumus!
Tervitustega, õp. Reino

Tere!

Käisin nädalavahetusel maal talgutel lauta tühjendamas. Minu maakoht asub Läänemaal Matsalu rahvuspargis üsna mere ääres. Täna päeval jalutasin natuke mööda karjamaasid, turnisin kivide otsas ja ronisin mööda kraave. Tegin päris palju pilte oma maakoha ümbrusest, et neid siia üles panna ja teiste loodushuvilistega jagada.

Kui teraselt silmitseda ülal olevat pilti, võib näha umbes keskel kahte heldeamat täppi. Need on sookured.

Jänes? Selle järelduse tegin kahest hiiglaslikust kollasest hambast ja ülejäänud hammastest, mis nägid välja nagu taimetoitlastel ikka - mitte eriti teravad.

Sinilill

Kiviaegsed bumerangid.

Veidrate aukudega kask. Rähn?

Rannaroostik on Matsalu rahvuspargis suureks probleemiks, sellepärast, et seda kasvab iga aastaga tohutult palju juurde (u. 60m aastas).

Värviline maapind

Kaks võimalust: rebase või hulkuva koera jäljed.

Veider sinakas reostus (?) mida oli peaaegu iga mätta vahel.

Sealne maapind lähivõttes.

Karjamaa oli kohati kaetud sellise rohelise ollusega. Ma arvan, et see on mingi vetikas, kuna seal on maapind päris päris märg.

Siin on see roheline ollus lähemalt vaadates.

Pokumaastik

Tere kõigile!

Eelmises ringi tunnis õppisime tundma puid ja põõsaid. Panin nüüd esitluse blogisse ülesse, et kõik saaksid meelde tuletada, millised puud ja põõsad meil siis kasvavad. Õppigem tundma Eestis kasvavaid puid ja põõsaid!
Tervitustega, õp. Reino

Eesti puud ja põõsad

| View | Upload your own

Tere:)
Ma küll ei postita siia mingit vahvat taime- ega muud looduspilti, vaid hoopis räägiksin veidi ühest toredast aktsioonist, mis saab toimuma 29. märtsil.

MAA TUND 2008 29. MÄRTSIL

Kell 20.00-21.029. märtsil toimub kell 20.00 - 21.00 kõikides kodudes, kohvikutes, linnades ja külades üle kogu maailma MAA TUND 2008, mille puhul on kõik inimesed oodatud selleks tunniks ajaks välja lülitama kõik elektrit tarbivad riistapuud või vähemalt valgustuse, et kasvõi selleks hetkeks peatada globaalne soojenemine, vähendada elektri tarbimist, maa ressursside raiskamist ja kasvuhoonegaaside tekkepõhjusi.
Ühtlasi soovitame sellest inspiratsiooni saada ja vähendada elektri- ja muu energia tarbimist ka oma igapäevaelus.
Maa Tunni tähistamine sai alguse 2007. aastal Sidneys, kus see osutus väga edukaks, elektrit ei kasutanud sel tunnil umbes 2,2 miljonit inimest jättes linna täielikku pimedusse. Sel tunnil vähenes elektritarbimine Sidneys umbes 10,1%, mis topeldas eesmärgiks seatud 5%. Kui see kokkuhoid püsiks terve aasta läbi, oleks see sama, kui vähendada tänaval sõitvaid autosid aastaks umbes 48,616 jagu2007. aastal lülitasid oma valguse välja ka Sideny kuulsaimad paigad Ooperimaja ja Harbour Bridge, Maa Tunnil toimusid erilise hõnguga üritused, näiteks peeti pulmi küünalde paistel.
Sel aastal on paljud teised maailma linnad saanud innustust Sidney elanike suurejoonelisest ettevõtmisest, ühinenud samuti Maa Tund 2008-ga, tehes sellest sümboolsest üritusest globaalse liikumise.
Et ühineda ülemaailmse keskkonnasõbraliku aktsiooniga, on tarvis välja lülitada oma käeulatuse olevad lampide, televiisorite ja võimaluse korral veel mõned lülitid, kõik see toimub igal maal oma kohaliku aja järgi kella kaheksast kuni kella üheksani õhtul.
Et efekt oleks suurem, saada see üleskutse edasi nendele, kes sellest veel ehk ei tea!



Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga mina kavatsen küll selle liikumisega ühineda, päris vahva oleks teada, kui palju elektrienergiat Eestis selle tunnikesega kokku saaks hoida.

Et siis jätke meelde, laupäeval, kella 20.00-21.00 lülitage võimalikult paljud elektri toimel töötavad asjad välja:)

Harilik sinilill

Sinilill on mitmeaastane taim. Selle lehed elavad 13-14 kuu vanuseks ning annavad taimele jõudu ka varakevadel. Õied on tavaliselt helesinised ja paiknevad vartel üksikult. Need püsivad umbes 8-10 päeva avatuna ning selle aja jooksul sulguvad vaid öösel või halva ilma korral. Sinilill õitseb aprillis või mais, vahel ka teist korda sügisel.
Sinililled on üsna valgustundlikud taimed. Kevadel armastavad nad valgusküllast kasvukohta, suvel aga varjulisemat metsaalust. Need kasvavad sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ja põõsastikes eelistades toitainerikast ning niisket mulda. Sinilill on levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias, Lääne-, Kesk-Euroopas ning Ida-Aasias on levik katkendlik. Mitmel pool, näiteks Soomes ja Rootsis, kuulub taim looduskaitse alla. Eestis on see üsna levinud liik.
Sinilill on tuntud ravimtaim kõhu- ja hingamisteedehaiguste korral. Vartest valmistatud tee leevendab reumat ning vähendab hambavalu. Suurtes kogustes aga muutub taim mürgiseks. Mahl põhjustab nahale sattudes põletusi ja ville.Eriti ohtlik on risoom. Seega tuleb sinilille toiduks tarvitamisega ettevaatlik olla. Mürgisus kaob kuumutamisel või kuivatamisel.
Taim paljuneb vegetatiivselt, risoomi abil.

Happy Easter, Kena Kevadpüha

Soovin kõigile kena kevadpüha ja...ootame teid jälle loodusringi.
Bioloogia kokkusaamine on teisipäeval 25 märtsil
Geograafia kokkusaamine on 3 aprillil.
Tulge palun kindlasti kohale.Oma blogge saab lisada nii siin kui ka teises blogis. Palun tehke seda.

Meeli ja Helina

Nimi nartsiss tuleb kreeka keelest ja on arvatavasti tuletatud sõnast narkoë, mis tähendab 'mina kangestun'. See nimetus tuleneb arvatavasti õie uimastavast lõhnast või alkaloidist, mida taim sisaldab.
Kuna nartsisse on iluaianduses juba väga kaua kasutatud, on mitmed nartsissiliigid looduses naturaliseerunud ja mõne liigi puhul on pea võimatu öelda, kas nad on välja kujunenud oma looduslikus kasvukohas või on tekkinud ja levinud inimeste abil.
Nartsiss on kevadlillena noorelt suremise, magamise ja taassünni sümbol.
Vana-Kreekas kasutati nartsisse Demeteri riitustel ja istutati haudadele.
Nartsissi meeldiv lõhn sümboliseeris Pärsias noorust.
Kuna nartsiss õitseb Hiinas uue aasta alguse paiku, siis peetakse seda seal ka rõõmu, õnne ja õnneliku abielu

sümboliks.

Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike.

Täpiline surmaputk

Surmaputku söömine võib surmaga lõppeda, näiteks kui kariloomad seda karjamaal söövad või kui see kuidagi inimeste toidulauale(mõne teise taimega segatult) satub. Õnneks võib surmaputku ära tunda täppide järgi, nagu nimigi ütleb. Peale punaste laikude on surmaputkul ka ebameeldiv hais, mis peaks näljaseid eemale peletama. Selle taimega on näiteks vihavaenlasi mürgitatud, Vana-Kreekas olla isegi kurjategijate hukkamiseks kasutatud. Väidetavalt suri ka Sokrates selle mürgitusse. Eestlased on temaga lõnga värvinud. Kui sellistest lõngadest tehtud riie koolnule selga pani, polnud karta, et viimane koju käima hakkaks.

11 märtsil toimus järjekordne loodusringi kokkusaamine.

11 märtsil kell 15. 20 bioloogia klassis toimus Loodusringi kokkusaamine teeml Vulkaanid ja Laamtektoonika. Saatsin selle kohta teate emailile. Tuletan meelde, te olete andnud nõusoleku Loodusringi tööst osavõtmiseks. Käige palun kohal.

Minge Planeet Maa õhtule

Eelteade 17.märtsi loodusõhtu kohta


17. märtsil algusega kl 18.00 toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus traditsiooniliste loodusõhtute raames Planeet Maa Õhtu. Üritus on pühendatud UNESCO Rahvusvahelisele Planeet Maa aastale, mis avati Pariisis 12. veebruaril ning mille ametlik avatseremoonia Eestis toimub 18. märtsil kl 11.00 Tartu Ülikooli aulas.

Planeet Maa Õhtul esinevad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Alvar Soesoo ja Rein Vaikmäe. Juttu tuleb kahest teemast, mis puudutavad otseselt nii igat eestimaalast kui kogu inimkonda: meie koduplaneedi kliima ja loodusressursid. Kuuleme sellest, kuidas geoloogid Maad ja minevikusündmusi uurivad ning milline on Maa-teaduste roll mitmete inimkonna oluliste probleemide lahendamisel. Otsime vastuseid küsimustele: kuidas on planeedi kliima arenenud viimaste aastamiljonite, aastatuhandete ja sajandite vältel; kes on "peakokk" globaalses "kliimaköögis" ning mis meid tulevikus ees ootab; kuidas on muutunud ja muutumas vajadused erinevate maapõuerikkuste järele ning kauaks neid kõiki meile jätkub.
Lisaks tutvustab Heikki Bauert (MTÜ GeoGuide Baltoscandia) Eesti-Soome geoturismi arendamise projekti ning üheskoos vaatame värsket geoloogilist õppefilmi aluskorrakivimitest. Huvilistele jagatakse ka hiljuti valminud raamatuid jm infomaterjale Eesti geoloogiast ja loodusvaradest (vt www.geoeducation.info/trykised.php ).
Nagu loodusõhtutel traditsiooniks on saalis meeleolu loomas elav muusika Karolin ja Tiit Kalluste esituses.

Üritusele on oodatud kõik loodusesõbrad, õpetajad, ametnikud ning loodusturismi arendajad, kel soov meie koduplaneedi kliima ja maapõuega lähemalt tuttavaks saada.

Planeet Maa Õhtu on osalejatele tasuta. Üritust korraldab Looduse Omnibuss koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Geoloogia Seltsiga

Täpsem info: www.looduseomnibuss.ee, www.planeetmaa.org
Jaan Riis (Looduse Omnibuss), e-post info@looduseomnibuss.ee , tel. 56476297
Alvar Soesoo (TTÜ Geoloogia Instituut), e-post Alvar.Soesoo@gi.ee , tel. 5136994

Kirja saatja: portaal Looduse Omnibuss.
Looduse Omnibuss
Juhataja Jaan Riis
Telefon 6481740, 56476297
info@looduseomnibuss.ee
www.looduseomnibuss.ee

Kui Te ei soovi Looduse Omnibussi uudiseid saada, siis vajutage järgnevale viitele või kopeerige see oma interneti-lehitseja aadressireale:
http://www.looduseomnibuss.ee/uudised.php?mail=meelisonn@hotmail.com
Kui teil on seoses Looduse Omnibussi uudistega probleeme, kirjutage aadressil info@looduseomnibuss.ee

geograafia poole pealt

Loodusringi geograafia ring toimub kõigile loodusringis osalejatele järgmisel nädalal neljapäeval 13 märtsil 9 tunni ajal. Osavõtt on kohustuslik. Teemaks on seekord "Vulkaanid, maavärinad, seismilised protsessid". Kui teil on pakkuda täiendust sellel teemal või eelmisel Eesti Geograafia teemal blogisse, siis palun tehke seda. Täienduseks sobib nii Power Point esitlus kui ka foto. Eesti geograafia fotoks sobib igasugune maastikufoto, mis su enda tehtud. Palun lisage vaid lugu paiga kohta kus see foto tehtud on juurde. Veelgi toredam kui teil on lisada foto vulkaanist.

Embed

Üheksavägine

Üheksavägise valisin ma sellepärast, et mulle meeldis selle nimi. See on väärt ravimtaim. Vägine öeldakse tema kohta põhjusel, et ta aitab õige mitme häda puhul, eriti üleloomulikest jõududest põhjustatud vaevuste vastu. Mõni arvab, et lill aitab üheksa haiguse vastu, teine jälle usub, et selle mõju on tugevam, kui üheksa taime on rohus sees. Üheksavägist kasvatatakse ka ilutaimena, sest tal on armsad kollased õied, mis kõrguvad pikade varte küljes taeva poole. Raviomadused ongi just nendel õitel.

Ümaraleheline huulhein (Drosera rotundifolia)

Kuna huulhein kasvab rabas, siis just nimelt rabamatkal mulle see Eestis erakordne taim silma jäigi. Mind köitis just see, et ta on teise taimedega võrreldes tunduvalt vägivaldsem - nimelt, ta toitub putukatest.
Huulheina külgedel on kuni 6 mm pikkused karvaksed, mille abil taim putukad vangistab ja seedib, püüdmisel aitab kaasa kleepuv lima.
Kõige enam on teda kasutatud nahaprobleemide korral. Ravimtoimega mahla ja limaga eemaldati konnasilmi, ohatist ja soolatüükaid. Karjused kasutasid ka lõhenenud huultel.

Minu lemmiktaim: pääsusilm

Minu lemmiktaim on pääsusilm(Primula farinosa), sest just see väike lilleke meenutab mulle suve ja jaanipäeva, millal on soe, saab ujuda ja sõpradega mõnusalt aega veeta.

Pääsusilmal on ka teisi nimetusi nagu:

jaanilill, jaanikann, ellerhein, neitsitina, siniõllud, õlangas

Pääsusilma iseloomustades peab rääkima, et taime tähtsam osa asub maa sees. Seal on peidus lühike vars, mida nimetatakse botaanikute keeles risoomiks. Risoomist kasvab aga välja rohkesti peeneid lisajuuri. Risoomid koos juurtega on pääsusilma tagalaks, nemad elavad kauem kui teised taimeosad. Pääsusilm õitseb suve algul ja juba juuli keskel kuivab enamik taimest ära. Selleks ajaks on ka seemned valminud. Peale lühikest puhkust ilmuvad aga veel enne talve tulekut risoomist välja uued rohelised lehed. Need elavad üle talve. Kevadel kasvab lehtede vahelt välja tavaliselt üks tugev õisikuvarb, mille tipus avanevadki kaunid õied. Kõik pääsusilma lehed asuvad maapinnal ilusa rosetina.

Bonsaid

Bonsai sai alguse Aasiast mitmeid sajandeid tagasi. Bonsai ei ole kindlat liiki taim ega ka mitte kääbuspuu. Bonsai on hoopis aastatuhandete vanune kunstivorm, millega tegeletakse aktiivselt ka tänapäeval ning, mida saab teha ükskõik, millisest puuliigist. Oskusliku hoolitsuse puhul võivad bonsaid elada sadu aastaid. Taimed pärinevad otse loodusest, nende alamliigid on saadud loodusest pärinevate taimede aretustöö tulemusena. Faktidega on tõestatud, et bonsai, kelle kasvumullas on piisavalt vett, õhku ja toitained juurtele, valgust, niiskust ja soojust maapealsetele osadele, elab isegi kauem kui samast liigist täismõõtmeline puu looduses. Vanim teadaolev bonsai oli 800-aastane, enne kui hukkus vaeghoolduse tagajärjel pärast omaniku vahetust, rännates Jaapanist Ameerikasse. Vanim elusolevatest bonsaidest on 600-aastane.
Bonsaipuud ei ole samas mingi eriline taimeliik, mis on selektsiooni ja aretustöö tulemusena ainult mõnesentimeetrise kõrgusega. Bonsaid on tegelikult enda suurte suguvendade väikesed vormid, millele on kehtestatud rahvusvahelistele standarditele vastav kõrguse maksimum, üks meeter ja nelikümmend sentimeetrit. Saavutatakse selle hoidmine üksnes hooldusvõtetega.
Mulle meeldivad bonsaid sellepärast, et puud on hästi väikesed ja kasvavad potis, kuid on tegelikult kümneid või sadu aastaid vanad ja väga ilusad ning huvitavad.
(vasakpoolne= 9 aastane parempoolne= väga vana)

Kookospalm arvatakse pärinevat Vaikse ookeani keskosast Polüneesia saartelt. Ta on väga soojanõudlik taim; kui pähkel oma rännakul satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Maailma soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna.
Kookospalm on kuni 30 meetri kõrgune võimsate sulgjate lehtedega puu. Tüve läbimõõt ulatub 60 sentimeetrini. Ladvas kasvab kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha. Leht on 5 meetri pikkune, ligi 2 meetri laiune ja kaalub 10 kuni 15 kg. Nõnda pole palmi vilus sugugi ohutu maagada, kookospähklid kaaluvad ju ka kuni 8 kg.

Pihlakaid on lihtne ära tunda nende oranžikate marjade järgi. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Nad on peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Temast saab veel keediseid, mahlasid, veine, likööre.

Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba ammustest aegadest. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul.

Harilik mustikas

Mina valisin hariliku mustika, mis on meile tuntud metsamari. Tihtipeale aetakse omavahel segamini mustikas ja sinikas, need on küll ühelt poolt sarnased, aga samas suhteliselt erinevad taimed. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ja väärtuslikumad. Neist võib valmistada moosi, mahla ja kiselli, aga kõige kasulikumad on siiski värsked mustikad.
Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse marju riide ning veini lillaks ja punaseks värvimisel. Mustikataimede eluiga on kuni 10 aastat.

Pune on üks minu lemmiktaimi, sest see ei ole mitte ainult ilus, vaid ka kasulik. Pune on hea maitsetaim. Mulle meeldib seda kasutada näiteks lihatoitude maitsestamiseks. Samuti saab sellest valmistada teed külmetuse vastu ja see tee on ka väga maitsev. Pune on üsna laialt levinud, nii ei ole selle korjamine eriti keeruline ja kuivatatud kujul saab sellest valmistada kosutavat teed talv läbi. Punel on ka teisi raviotsarbeid näiteks kompressidena erinevate valude ja nahahaiguste vastu. Punet kasutatakse ka ravimitöösuses, samuti on see hea meetaim.

Minu silmarõõm - Maikelluke (Convallaria majalis)

Maikelluke ehk piibeleht on olnud minu lemmiktaim alates hetkest, mil ma esimest korda metsaservale neid imeliusaid lilli korjama läksin. Tema lõhn ei ole mitte lihtsalt hea, vaid lausa lummav.

Piibelehe tagasihoidlikud kellukakujulised õied sügavrohelisel taustal köidavad kõikide möödujate pilke ja panevad väikeste lillekorjajate silmad särama.


Maikelluke kui armastuse ja helluse sümbol on osa minu lapsepõlvest ja mälestustest vanematega koosveedetud aegadest.

Isegi rohkem kui kooli lõppu, ootan iga-aastaste valgete kuplite sirgumist kodukandi metsaserval.

minu välja valitud taim

Mina valisin ravivtaimede alt õistaime Äiatar. Esmalt pakkus huvi tema nimi, millel on oma saamislugu. Pildilt tundsin ära õie, mida väiksena tihti kimpudesse korjasin. See taim kasvas ka mu liivakasti kõrval, samas ka niidu äärsel niidul ja aias - järelikult ei ole ta kasvukoha suhtes eriti kapriisne.
Tegelikult on sellel taimel veel mitmeid teisi nimesi: äiatari lill, jaanilill, krambirohi, jumikas, krambirohi, naisterohi ja langetõverohi, vanapagana püksinööp, kalevipoja kuuenööp, pääsukeseohak, neitsihain, pudrulill, lambakeel ja tulekahjurohi. Äiatari nimiontuleb Lõuna-Eesti keelest ja tähendab kurivaimu, kurjavaimu (äio, äi) tütart või ema.
Jaanilillega oldavat ka ennustatud suvisel pööripäeval.
Ravi omadusi:

• Krampide vastu
• mõnede naiste hädade vastu
• langetõvevastu (toimest siiski andmed puuduvad).
  
• Kohati on äiatariteed joodud köha korra
  
• teed joodi kopsuhaiguste korral.
  
• Tõmmis mitmete nahahaiguste puhul (Andmed pärinevad Saksamaalt)

Taraxacum officinale

HARILIK VÕILILL

Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud.

väga armas lilleke,
väiksena ma sõin neid.