TIIGIKONN Eva Karoliina Lepp, Ingrid Vurma 1.A Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee-eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid – pulmatüükad http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm.

Järvekonn Järvekonn toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest - kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest. Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Järvekonn on levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7…16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80…90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5…6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5…2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2…3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8…9, emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat vanaks. Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15…18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5…2 mm, hiljem 7…8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Benjamin ja OSkar

Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee-eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm Annabel Agasild Paula Elis Kuulmann.

HARILIK KÄRNKONN Harilik Kärnkonn on suurt kasvu ,eriti emased (10…11cm) isased on (6…7cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal ,siirdudes vette vaid lühikeseks, 6…8 päeva kestvaks kudemisperioodiks http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm Täiskasvanud liiguvad sigimisveekogudesse enamasti aprillis. Peamine sigimine on aprilli lõpus, mai alguses lahkuvad täiskasvanud veest ja on maismaal aktiivsed ca. septembri alguseni. Kulleseid leidub veekogudes maist http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=258 Grete Naissoo Leena Margareth Viilup 1.b klass

kärnkonn Kärnkonn on suur ja ohtlik. Kui sa teda katsud võib su käele villid tulla kah. Selleks ongi kärnkonn ohtlik. Et sa kärnkonna ära tunneksid on ta Pruuni värvi ja tume pruuni värvi. vahel on ta ka rohelist värvi Victoria 1b

Jäneste lühitutvustus

Jäneseid elab Eesti metsades kahte liiki: halljänes ja valgejänes. Jänes on taimetoiduline loom. Talveperioodil sööb ta puude ja põõsaste oksi ja koort ning võib olla sellega aednikele tõeliseks nuhtluseks. Jänese rahvapärasteks nimed on haavikuemand ja pikk-kõrv. Jänesehaak--kindlasti oled kuulnud, kuidas niimoodi öeldakse. See tähendab hästi kiiret liikumist ja samal ajal äkiliste pöörete tegemist. Jänes täpselt niimoodi liigubki. Sellepärast on tema jälgi raske metsas leida-- sageli ei puutu jalad peaaegu maadki. Jänese käpajäljed näevad aga tegelikult välja nii:

tervitus

Leidsin netist ühe naljaka pildi liblikast täpsemalt päevapaabu silmast.

Mesilane

Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Mesilasi on neli liiki.

• Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades.
• Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades.
• India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga.
• Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.

Meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilaste kasvatamist nimetataksemesinduseks. Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast. Neid kasvatatakse meesaamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja mesilasmürki.

Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist.^[1]

Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda kasvatatakse tarudes. Mesilased ehitavad sinnakärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue:munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15–17 tuhat töömesilast ja ajuti 200–2000 isamesilast ehk leske.

Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejärgu kestel, isa- ja töömesilasevastsed ainult 3 esimesel päeval.

Rohevint

See rohevindi poeg elas minu venna purjeka sees.

Rohevint (Carduelis chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.

Ta kuulub samasse perekonda koos ohakalinnu ja siisikesega.

Rohevint on umbes varblasesuurune ja kaalub 20–28 g.

Rohevint on segatoiduline. Ta sööb suvel peamiselt mardikaid, sipelgaid ja teisi putukaid, suve lõpus ja sügisel marju ja mitmesuguseid seemneid.

Tervitus!

raul markus

Tegime sõbra Alexandriga koos luuletuse(loodusringi teema) Fotosünteesist.

Fotosüntees

Mis on iga taime sees?
See on fotosüntees!

Klorofülil tähtis osa,
valgus seal on sama osav.
Süsihappegaasi vaja,
vett on vaja terve maja.

Klorofüll teeb taime rohekaks,
tuul teeb selle kohevaks.

Taimeist kõigile on kasu!
Sestap see ei anna asu,
kui sa istud vaimsele,
fotosünteesist taimele.

Hoia taimi, hoia vett,
hoia õhku selleks, et
kui sa seda ei tee
hapnik ei tule ja see,
rõõmsaks sind ei tee,
sest elu taime sees.

Hapniku annabki fotosüntees .
Teeb elatavaks ka mulla põllumaa sees.

Tere! Ma olen uus kasutaja ja mulle meeldivad loomad ja loodus (ja võililled).

Tere olen uus kasutaja!

kes need on? Kui tead siis komenteeri

See on isalõvi!!!

See on isalõvi!!!

see on valge tiigri kutsikas. ta on päris nunnu. ja teda peab kaitsma!

Sel suvel sai käidud Indoneesias. Väga võimas loodus ja põnev kultuur.

Tere!

Käisime 6a klassiga 5. ja 6. juunil Ida-Virumaal puhkamas. Ööbisime Kuru puhkemajades, kus oli väli vabaajakeskus. Teel sinna külastasime Kohtla-Järvet, Valaste juga, Kuremäe kloostrit ja Iisaku torni. Panen siia mõned fotod ka sellest reisist.

Leidsin youtubest armsa video saarmast!
Selle nimi on
saarmas 12-MPEG-mp4

lagritsa video:
http://www.youtube.com/watch?v=TayQkwYjpS8&translated=1

Ondatra video:
http://www.youtube.com/watch?v=Uv_-dsoykUw

Lagrits

Lagrits on omapärase välimusega noore roti suurune loom. Selja poolt on ta punakaspruun, kurgualune, kõht ja käpad on valged. Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravate silmade varjamine vaenlaste eest.


Lagritsad armastavad elada lehtmetsades, eelistades Eestis kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Keraja pesa ehitab vanadesse linnupesadesse, puuõõntesse või okste vahele.

Toitub meelsasti igasugustest putukatest, tigudest, väikestest selgroogsetest ja linnumunadest ning ka taimeseemnetest. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad, nagu ööloomad ikka, magada.

Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal, kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud, ei ole neid kaasajal enam lihtne kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.htm

Kasetriibik

Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba.

Kasetriibik elab niisketes metsades kus tingimata peab kasvama lehtpuid ja võsa. Sellises kohas otsib ta mõne puu murdumisel allesjäänud ja juba natukene pehkinud kännu, mille sisse uuristab pikki käike. Käikudest otsib ta süüa ning sinna uuristab emasloom ka väikese kambri poegimiseks. Seal toob ta juuni või juuli kuus ilmale 4…5 poega. Pojad on algul pimedad ja abitud. Ühe kuu vanuselt saavad nad nägijateks ja 1,5 kuu vanuselt hakkavad iseseisvalt elama. Kasetriibikud sigivad ühe korra aastas. Tavaliselt jääbki see neile ainsaks korraks elu jooksul, vaid vahel harva võivad nad elada ka nii kaua, et saavad veel teise korra sigida.

Süüa armastab ta peamiselt igasuguseid putukaid ja nende vastseid, kuid ei ütle ära ka taimede seemnetest ja pungadest. Teda ennast söövad nirgid ja kakud.

Talve veedavad kasetriibikud taimedega vooderdatud pesas magades. Talveuni kestab septembrist maini.

Kasetriibik ei ole looduskaitse all.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.htm

Saarmas
Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam.

Keha pikkus 70–90 cm, saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad.

Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast.

Eluviis

Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest.

Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab uru, mille suue avaneb vee alla. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab.

Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.

Sigimine ja areng

Paaritumise ja poegade kasvamise ajal on on isas- ja emasloom koos. Looted võivad emaslooma ihus olla 10–13 kuud. Enamasti sünnivad pojad mais – juunis. Poegade arv enamasti 1–3 (teistel andmetel 2–4). Silmad avanevad poegadel kuu vanuselt ning esimest korda väljuvad nad pesast 1,5–2 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emasooma ja poegadega kokku.

Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks.

Looduskaitse

Saarmas on looduskaitsealune liik.

Ondatra

Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba.

Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar. Territooriumil on neil kaldasse uuristatud urg või taimedest valmistatud kuhilpesa ning mitu toitelava. Toitelavad kujunevad nende meelissöögikohtadesse kuhjuvatest toidujäätmetest. Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne.

Neil on tavaliselt kaks kuni kolm pesakonda aastas, milledes on keskmiselt kuus kuni seitse poega. Pojad on alguses pimedad, saades nägijateks alles kümne päeva vanuselt. Imetatakse kuu aega, mille järel nad iseseisvuvad. Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel. Sigivad ainult territooriumi omavad loomad. Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ONDZIB2.htm

Jälle on mööda saamas keskkonnanädal koolis. Seekord oli see pühendatud ohustatud liikidele ja LK Eestis. Õpilased ragistasid ajusid viktoriinil, koostasid plakateid, joonistasid ohustatud liike, jägisid katseid gaasidest, väitlesid jne.
Lisan siia ka mõned pildid!

Tere ma alustasin oma blogi sellepärast , et minust saadakse aru. Ma hakkan siin kirjutama mõtetest , arvamustest ja jne

YouTube - Pitbull "Go Girl" Official video

YouTube - Pitbull "Go Girl" Official video

Metssea pojad

Palun ärge reostage loodust!!! Väga õudne on vaadata reostatud meresid ja metsi.

Kilekott on halb!!!
Teeme koos elu paremaks ja kasutame paberkotti!
Veel muudgi www.killerkott.org !

leemur

lõvi

see on lõvi!!!!!

ta on väga ilus loom!!!!