Järvekonn Järvekonn toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest - kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest. Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Järvekonn on levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7…16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80…90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5…6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5…2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2…3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8…9, emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat vanaks. Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15…18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5…2 mm, hiljem 7…8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Benjamin ja OSkar