laupäev, 12. detsember 2009
pühapäev, 7. juuni 2009
neljapäev, 4. juuni 2009
laupäev, 23. mai 2009
kolmapäev, 20. mai 2009
esmaspäev, 18. mai 2009
pühapäev, 17. mai 2009
esmaspäev, 11. mai 2009
laupäev, 9. mai 2009
neljapäev, 7. mai 2009
Kuidas tuleks kaktuse eest hoolitseda ?
Looduses kasvavad kaktused väga erinevates kohtades. Neid võib leida nii vihmametsadest, mägedest kui ka kuivadest kõrbetest. Kasvatamine läheb õnneks, kui me oskame oma kaktustele luua võimalikult looduslähedased tingimused. Laias laastus võib nad jaotada kahte gruppi: vihmametsades ja kuivas kliimas kasvavateks.
Niisketest kasvukohtadest on pärit paljudele tuttavad epifüüdid: jõulukaktus, helmekaktus, lehtkaktus, öökuninganna ja Aporocactus. Vihmametsade kaktuste kasvatamisel on põhinõudeks aastaringne soojus (15 kuni 35 C) ja niiskus. Kasta tuleb neid pidevalt - muld ei tohi täielikult läbi kuivada. Nad taluvad hästi varju, otsene päikesevalgus pole üldiselt vajalik. Mõned liigid võivad liigsest päikesest isegi põletusi saada. Muld olgu huumusrikas ja happelise reaktsiooniga. Turvas sobib hästi, kuid ka kompostimulda võib kasutada. Vihmametsade kaktuseid on soovitav igal aastal ümber istutada. Kui õhk on kuiv, siis võiks taimi sageli piserdada.
reede, 1. mai 2009
Tuttvart.
See lind on väga huvitav. Nende pesa asub veekogu läheduses maas ,rohtu peidetud. Muneb 7-10 muna. Sööb veeselgrootuid ja veetaimeid. Ta elab Eestis märtsist novembrini. Pikkus: 34-58 cm. Kaal: 250- 400 g. Tunnused tilluke part, isaslinnul pruun pea silmast kaelani kulgeva rohelise vöödiga , kollane sabaalune.
Taim
arvake!
See on üks naljaka nimega taim. See kasvab kõikjal Eestis. Selle taime liike on Eestis 7.
Vastuseid ootan oma meili aadressile. liisi.kotta@gmail.com
kõrvenõges
kõrvenõges!
Meie looduses kasvab kaks nõgeseliiki: kõrvenõges ja raudnõges. Mõlemad on tavalised umbrohud. Raudnõges on eelkõige köögiviljaaedade viljaka mulla taim, kõrvenõges kasvab aga väga erinevates kohtades, nii viljakal aiamullal kui ka viljatul kivimüüril. Siiski rohkem meeldivad ka temale rammusad kasvukohad. Sellised on näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Heades tingimustes levib kõrvenõges oma rohkete maa-aluste vartega väga ruttu. Need kollakad varred puituvad, annavad rohkesti külgharusid ja edaspidi ka uusi taimi. Nii muutubki kõrvenõges raskesti hävitatavaks kiiresti levivaks umbrohuks.
Kõrvenõgest ja raudnõgest teineteisest eristada pole kuigi raske. Kindlasti oskab seda inimene, kes on pidanud peenraid rohima. Kõrvenõges on suur ja tugev taim ning tavaliselt päris koduaeda või põllupeenrale ei trügigi. Kui ta ka ilmub peetide-kaalikate vahele, siis ei sära oma täies hiilguses. Raudnõges on aga küllaltki õrn põllupeenarde taim. Ta on üheaastane, üldkujult kõrvenõgesest kitsam. Tema lehed on ümaramad ja mitte nii pikalt teritunud tipuga kui kõrvenõgesel. Samas tema leheserva hambad on rohkem lehe suhtes risti ja tunduvad lehelaba suurusega võrreldes hoopis suuremad. Kõrvenõgese õisikud on pikemad ja sihvakamad kui raudnõgese omad. Ning lõpuks on kogu kõrvenõges hallikasroheline, raudnõges aga enamasti puhasroheline.
Nende kahe liigi eristamine on eriti tähtis seetõttu, et raudnõges on meile vaid tüütu umbrohi, kuid kõrvenõges mitmeti väärtuslik taim. Kõigepealt peab rääkima kõrvenõgesest kui ravimtaimest. Tee keetmiseks kogutakse kõrvenõgese lehti. Seda on hea teha suve esimesel poolel, siis ei ole lehtedel veel roosteplekke ja lehed jäävad kuivanult ilusateks rohelisteks. Tee jaoks võetakse teelusikatäis peenestatud lehti klaasi keeva vee kohta, segul lastakse jahtuda. Juuakse teda lonkshaaval üks klaasitäis päeva jooksul. Nõgeseteel on väga palju häid toimeid, olgu neist siinkohal vaid mõned tähtsamad nimetatud. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab meile mitmeid vajalikke vitamiine. Nõgeseteed juuakse ka erinevate sisemiste verejooksude puhul. Nõgesetee toob tagasi ka kadunud söögiisu. Nõgese tarvitamisel peab aga ka seda teadma, et üle paari nädala ei tohi seda teha. Lihtsalt, mõned nõgeses peituvad ained võivad meie vere normaalse hüübimise ära rikkuda.
Kuid nõgeselehtede keedist saab kasutada ka välispidiselt, näiteks reumavalude leevendamiseks. Sama toime on nõgesevihtadega vihtlemisel. Hea peapesuvee saame, kui keedame nõgeseid vees ja peseme saadud veega pead. Selline ravi vabastab meid kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab juuksekarvade väljalangemise. Eriti hea on toime aga siis, kui lisame keetmisel kõrvenõgestele veel takjajuuri. Seetõttu lisatakse nõgeseekstrakti ka sampoonidele.
Nõgest võib vaadelda kui toidutaimena. Kevadised värsked nõgesed on suurepäraseks salatiks ja neist saab väga tervisliku vitamiinirikka supi. Nõgeselehtedest tehakse ka ohutut rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. Heaks toiduks on nõgesed koduloomadele. Ning lõpuks võib nõgesevartest saada suurepärast kiudu nii riide, võrgu kui nööri punumiseks.
Nõgest võib vaadelda kui toidutaimena. Kevadised värsked nõgesed on suurepäraseks salatiks ja neist saab väga tervisliku vitamiinirikka supi. Nõgeselehtedest tehakse ka ohutut rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. Heaks toiduks on nõgesed koduloomadele. Ning lõpuks võib nõgesevartest saada ka suurepärast kiudu nii riide, võrgu kui ka nööri punumiseks
vaarikad
neljapäev, 30. aprill 2009
saiialill
Teeleht
Teaduslik nimetus: Plantago maior L.
Süstemaatika: perek. teeleht - Plantago; suguk. teelehelised - plantaginaceae
Kirjeldus: Sage sillutamata teedel ning muudes tallatud paikades. Suure juurekimbuga mitmeaastane rohttaim. Õieraag (vars) kuni 40 cm kõrgune. Õitseb juunist septembrini.
Rahvalikke nimesid: soonterohi, võidumehed, venindhaiguserohi
Mesiniku kommentaar: Rangelt võttes ei pea mesinik teelehte päriselt oma kogudusse kuuluvaks. Esiteks pole ta lihtsalt harjunud "teetittesid" rohtu valmistades kasutama ja teiseks - ega mesilasedki sealt miskit saa. (Kui aus olla, mesinik eelistabki lasta oma rohud mesilastel kokku koguda. Looduses peab valitsema tasakaal. Ja kuna meelinnud on väga virgad, on mesinik lihtsalt sunnitud endas laiskust arendama, et seda suurt virkusekogust kuidagi tasakaalustada.)
Teaduslik nimetus: Plantago maior L.
Süstemaatika: perek. teeleht - Plantago; suguk. teelehelised - plantaginaceae
Kirjeldus: Sage sillutamata teedel ning muudes tallatud paikades. Suure juurekimbuga mitmeaastane rohttaim. Õieraag (vars) kuni 40 cm kõrgune. Õitseb juunist septembrini.
Rahvalikke nimesid: soonterohi, võidumehed, venindhaiguserohi
Mesiniku kommentaar: Rangelt võttes ei pea mesinik teelehte päriselt oma kogudusse kuuluvaks. Esiteks pole ta lihtsalt harjunud "teetittesid" rohtu valmistades kasutama ja teiseks - ega mesilasedki sealt miskit saa. (Kui aus olla, mesinik eelistabki lasta oma rohud mesilastel kokku koguda. Looduses peab valitsema tasakaal. Ja kuna meelinnud on väga virgad, on mesinik lihtsalt sunnitud endas laiskust arendama, et seda suurt virkusekogust kuidagi tasakaalustada.)
Tellimine:
Postitused (Atom)