raul markus

Tegime sõbra Alexandriga koos luuletuse(loodusringi teema) Fotosünteesist.

Fotosüntees

Mis on iga taime sees?
See on fotosüntees!

Klorofülil tähtis osa,
valgus seal on sama osav.
Süsihappegaasi vaja,
vett on vaja terve maja.

Klorofüll teeb taime rohekaks,
tuul teeb selle kohevaks.

Taimeist kõigile on kasu!
Sestap see ei anna asu,
kui sa istud vaimsele,
fotosünteesist taimele.

Hoia taimi, hoia vett,
hoia õhku selleks, et
kui sa seda ei tee
hapnik ei tule ja see,
rõõmsaks sind ei tee,
sest elu taime sees.

Hapniku annabki fotosüntees .
Teeb elatavaks ka mulla põllumaa sees.

Tere! Ma olen uus kasutaja ja mulle meeldivad loomad ja loodus (ja võililled).

Tere olen uus kasutaja!

kes need on? Kui tead siis komenteeri

See on isalõvi!!!

See on isalõvi!!!

see on valge tiigri kutsikas. ta on päris nunnu. ja teda peab kaitsma!

Sel suvel sai käidud Indoneesias. Väga võimas loodus ja põnev kultuur.

Tere!

Käisime 6a klassiga 5. ja 6. juunil Ida-Virumaal puhkamas. Ööbisime Kuru puhkemajades, kus oli väli vabaajakeskus. Teel sinna külastasime Kohtla-Järvet, Valaste juga, Kuremäe kloostrit ja Iisaku torni. Panen siia mõned fotod ka sellest reisist.

Leidsin youtubest armsa video saarmast!
Selle nimi on
saarmas 12-MPEG-mp4

lagritsa video:
http://www.youtube.com/watch?v=TayQkwYjpS8&translated=1

Ondatra video:
http://www.youtube.com/watch?v=Uv_-dsoykUw

Lagrits

Lagrits on omapärase välimusega noore roti suurune loom. Selja poolt on ta punakaspruun, kurgualune, kõht ja käpad on valged. Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravate silmade varjamine vaenlaste eest.


Lagritsad armastavad elada lehtmetsades, eelistades Eestis kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Keraja pesa ehitab vanadesse linnupesadesse, puuõõntesse või okste vahele.

Toitub meelsasti igasugustest putukatest, tigudest, väikestest selgroogsetest ja linnumunadest ning ka taimeseemnetest. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad, nagu ööloomad ikka, magada.

Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal, kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud, ei ole neid kaasajal enam lihtne kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.htm

Kasetriibik

Kasetriibik on pisike, hiire sarnane loom. Piki selga jookseb tal must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on erakordselt pikk saba.

Kasetriibik elab niisketes metsades kus tingimata peab kasvama lehtpuid ja võsa. Sellises kohas otsib ta mõne puu murdumisel allesjäänud ja juba natukene pehkinud kännu, mille sisse uuristab pikki käike. Käikudest otsib ta süüa ning sinna uuristab emasloom ka väikese kambri poegimiseks. Seal toob ta juuni või juuli kuus ilmale 4…5 poega. Pojad on algul pimedad ja abitud. Ühe kuu vanuselt saavad nad nägijateks ja 1,5 kuu vanuselt hakkavad iseseisvalt elama. Kasetriibikud sigivad ühe korra aastas. Tavaliselt jääbki see neile ainsaks korraks elu jooksul, vaid vahel harva võivad nad elada ka nii kaua, et saavad veel teise korra sigida.

Süüa armastab ta peamiselt igasuguseid putukaid ja nende vastseid, kuid ei ütle ära ka taimede seemnetest ja pungadest. Teda ennast söövad nirgid ja kakud.

Talve veedavad kasetriibikud taimedega vooderdatud pesas magades. Talveuni kestab septembrist maini.

Kasetriibik ei ole looduskaitse all.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.htm

Saarmas
Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam.

Keha pikkus 70–90 cm, saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad.

Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast.

Eluviis

Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest.

Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab uru, mille suue avaneb vee alla. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab.

Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.

Sigimine ja areng

Paaritumise ja poegade kasvamise ajal on on isas- ja emasloom koos. Looted võivad emaslooma ihus olla 10–13 kuud. Enamasti sünnivad pojad mais – juunis. Poegade arv enamasti 1–3 (teistel andmetel 2–4). Silmad avanevad poegadel kuu vanuselt ning esimest korda väljuvad nad pesast 1,5–2 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emasooma ja poegadega kokku.

Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks.

Looduskaitse

Saarmas on looduskaitsealune liik.

Ondatra

Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba.

Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar. Territooriumil on neil kaldasse uuristatud urg või taimedest valmistatud kuhilpesa ning mitu toitelava. Toitelavad kujunevad nende meelissöögikohtadesse kuhjuvatest toidujäätmetest. Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne.

Neil on tavaliselt kaks kuni kolm pesakonda aastas, milledes on keskmiselt kuus kuni seitse poega. Pojad on alguses pimedad, saades nägijateks alles kümne päeva vanuselt. Imetatakse kuu aega, mille järel nad iseseisvuvad. Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel. Sigivad ainult territooriumi omavad loomad. Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks.

http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ONDZIB2.htm

Jälle on mööda saamas keskkonnanädal koolis. Seekord oli see pühendatud ohustatud liikidele ja LK Eestis. Õpilased ragistasid ajusid viktoriinil, koostasid plakateid, joonistasid ohustatud liike, jägisid katseid gaasidest, väitlesid jne.
Lisan siia ka mõned pildid!