esmaspäev, 10. oktoober 2011
laupäev, 8. oktoober 2011
Mesilane
Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Mesilasi on neli liiki.
- Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades.
- Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades.
- India mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana) on suurema levilaga.
- Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.
Meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilaste kasvatamist nimetataksemesinduseks. Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast. Neid kasvatatakse meesaamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja mesilasmürki.
Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist.[1]
Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda kasvatatakse tarudes. Mesilased ehitavad sinnakärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue:munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15–17 tuhat töömesilast ja ajuti 200–2000 isamesilast ehk leske.
Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejärgu kestel, isa- ja töömesilasevastsed ainult 3 esimesel päeval.
esmaspäev, 3. oktoober 2011
Rohevint
Rohevint (Carduelis chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.