TIIGIKONN Eva Karoliina Lepp, Ingrid Vurma 1.A Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee-eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru. Nagu ka teised rohelised konnad, ei hakka tiigikonnadki kohe pärast talveunest ärkamist sigima, vaid ootavad kuni vesi on soojenenud umbes 16 C-ni. Et sigimisperiood on portsjonilise kudemise tõttu suhteliselt pikk, siis võib isasloomade käreda häälega antavat kontserti kuulda pea pool suve. Selleks, et krooksumine kaugemale ja valjemini kõlaks, pungituvad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isasloomadele kasvavad pulmadeks eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid – pulmatüükad http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm.

Järvekonn Järvekonn toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) ja vähilaadsetest, ka selgroogsetest - kalamaimudest, konnakullestest ja -poegadest, karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest. Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval. Talvel on talveunes veekogu põhjamudas, kallaste all või veetaimede vahel. Kullesed on päevase eluviisiga. Järvekonn on levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7…16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80…90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5…6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed …9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5…2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2…3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8…9, emastel 9…10 cm. Looduses elab 6…7 aastat vanaks. Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15…18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3…10 portsjonina 5…10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5…2 mm, hiljem 7…8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Benjamin ja OSkar

Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Nagu kõik rohelised konnad, jäävad ka tiigikonnad elu lõpuni truuks vee-eluviisile. Ainuke erinevus seisneb selles, et tiigikonnad talvituvad maismaal, kaevates selleks endale pehmesse kaldaäärsesse pinnasesse ise uru http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANLES2.htm Annabel Agasild Paula Elis Kuulmann.

HARILIK KÄRNKONN Harilik Kärnkonn on suurt kasvu ,eriti emased (10…11cm) isased on (6…7cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal ,siirdudes vette vaid lühikeseks, 6…8 päeva kestvaks kudemisperioodiks http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm Täiskasvanud liiguvad sigimisveekogudesse enamasti aprillis. Peamine sigimine on aprilli lõpus, mai alguses lahkuvad täiskasvanud veest ja on maismaal aktiivsed ca. septembri alguseni. Kulleseid leidub veekogudes maist http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=258 Grete Naissoo Leena Margareth Viilup 1.b klass

kärnkonn Kärnkonn on suur ja ohtlik. Kui sa teda katsud võib su käele villid tulla kah. Selleks ongi kärnkonn ohtlik. Et sa kärnkonna ära tunneksid on ta Pruuni värvi ja tume pruuni värvi. vahel on ta ka rohelist värvi Victoria 1b