Sinilill on mitmeaastane taim. Selle lehed elavad 13-14 kuu vanuseks ning annavad taimele jõudu ka varakevadel. Õied on tavaliselt helesinised ja paiknevad vartel üksikult. Need püsivad umbes 8-10 päeva avatuna ning selle aja jooksul sulguvad vaid öösel või halva ilma korral. Sinilill õitseb aprillis või mais, vahel ka teist korda sügisel.
Sinililled on üsna valgustundlikud taimed. Kevadel armastavad nad valgusküllast kasvukohta, suvel aga varjulisemat metsaalust. Need kasvavad sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ja põõsastikes eelistades toitainerikast ning niisket mulda. Sinilill on levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias, Lääne-, Kesk-Euroopas ning Ida-Aasias on levik katkendlik. Mitmel pool, näiteks Soomes ja Rootsis, kuulub taim looduskaitse alla. Eestis on see üsna levinud liik.
Sinilill on tuntud ravimtaim kõhu- ja hingamisteedehaiguste korral. Vartest valmistatud tee leevendab reumat ning vähendab hambavalu. Suurtes kogustes aga muutub taim mürgiseks. Mahl põhjustab nahale sattudes põletusi ja ville.Eriti ohtlik on risoom. Seega tuleb sinilille toiduks tarvitamisega ettevaatlik olla. Mürgisus kaob kuumutamisel või kuivatamisel.
Taim paljuneb vegetatiivselt, risoomi abil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar